Eesti Olümpiaakadeemia (EOA) alustas tegevust 1989. aastal Eesti Olümpiakomitee juures registreeritud iseseisva organisatsioonina. Käesoleval ajal, alates Eesti Spordi Keskliidu ja Eesti Olümpiakomitee (EOK) ühinemisest, on Eesti Olümpiaakadeemia staatus määratletud EOK alaliselt tegutseva struktuuriüksusena.
Kõige lühemalt väljendatuna peab Eesti Olümpiaakadeemia oma missiooniks olümpialiikumise edendamist Eestis, tehes seda peamiselt olümpismi üldhumanistlike ideede levitamise ja erinevate olümpiaharidusprojektide teostamise kaudu. EOA tegevus on suunatud eelkõige lastele ja noortele, kuid selle lahutamatu osa on ka akadeemilise diskussiooni algatamine ja edendamine erinevatele põlvkondadele laiemat huvi pakkuvates olümpialiikumise olulistes küsimustes.
Olümpialiikumise filosoofilise aluse - olümpismi - põhimõtted on omal ajal visandatud parun Pierre de Coubertini poolt. Olümpiaharta kohaselt on olümpismi keskseks ideeks inimese keha, tahte ja vaimu ühtsus ning harmoonilise arendamise vajadus. Olümpism, seostades sporti kultuuri ja kasvatusega, püüdleb sellise elulaadi poole, mis rajaneb jõupingutustes leitud rõõmul, heade eeskujude kasvatuslikel väärtustel ja üleüldiste eetiliste põhimõtete austamisel.
Eesti Olümpiaakadeemia käsitleb sporti olümpismi põhimõtetest lähtudes eelkõige kultuuri ilminguna ühtses ajaloolises protsessis.
Eesti Olümpiaakadeemia tegevus on teaduspõhine. EOA peab enda oluliseks ülesandeks teadusliku informatsiooni vahendamist Eestist välismaale ja välismaalt Eestisse olümpismi ja olümpiasportlaste ettevalmistuse vallas, samuti Eesti olümpiasportlaste ettevalmistuse ja esinemise analüüsimist.
Eesti Olümpiaakadeemial on tihedad koostöösidemed Kreekas Olümpias asuva Rahvusvahelise Olümpiaakadeemiaga. Rahvuslikest olümpiaakadeemiatest on seni kõige mitmekülgsemad suhted välja kujunenud Soome Olümpiaakadeemiaga.